ITSPEA

  Infoühiskonna visioon 2020.   Esimeses alapunktis „Inimeste parem elu“ toodud visioon tundub olevat kõige paremini realiseerunud. Netivabadust minule teadaolevalt piiratud ei ole. Tark tarbija saab enamus kaupade puhul kodus diivanilt võrrelda pakutavaid võimalusi ja hindasi. Kõikmõeldavad andmed on võimalik nutitelefoni abil kaasa võtta. Kahjuks alati ei saa nõustuda, et neid andmeid võimaldavad teenused väga lihtsad ja mugavad on. See kehtib visioonis nimetatud mõlema, nii avaliku kui ka erasektori puhul. Avaliku sektori näitena võime vaadata siin olijatele tuttavat moodle-it. Platformi üheks suureks plussiks on hea ülevaade õpingute hetkeolukorrast kuna kõik kursused on ühes kohas. Seda plussi rikub aga ühtse standardi mitte järgimine õppejõudude poolt. On näiteid kus kasutusel väike osa lehe võimalustest aga kuna info on hästi struktureeritud siis kergesti leitav ja selliseid kus tuleb orjenteerumiseks kõvasti pingutada. Lisaks leidub ka veel kursuseid mis ühisele ...

Avatud teadusinfo   Kuigi suur osa uue meedia mõiste alla jäävast infost on küsitava väärtusega ja pigem meelelahutusliku sisuga siis leiduvad ka praktilisema sisuga teemasi. Üheks neist on teadusinfo avalikustamise eest seisjaid ühendav Open Access liikumine. Ühest küljest tundub loogiline, et kui keegi teeb ära suure töö ja näeb vaeva, mõne veel uurimata teadusliku ülesande või probleemi uurimiseks. Ning selle käigus jõuab ka läbimurdva lahenduseni, siis tulemuse omanikuks on töö teostaja. Olenemata kas selleks on eraisik või organisatsioon. Loogiline tundub see aga ainult seni kuni vaadata asja konkurentsi vaatenurgast. Kui vaadata asja veidi globaalsemalt ja mõelda kui palju on teadus aidanud meil areneda siis oleks ju mõistlik seda teavet omavahel jagades protsessi kiirendada.  Seda enam tekib küsimus kui selle teadustöö rahastajaks oleme meie ise läbi maksude. Riigid on suurimad teaduse rahastajad. Ajal kui infot liigub nn. uues meedias väga erineva taustaga autori...

  TCP/IP protokoll 1969. a alustas ARPA (Advanced Research Projects Agency) projekti mille eesmärk oli luua robustne usaldusväärne pakettidel põhinev andmeedastus võrk. Selle nimeks sai ARPAnet. Peale ARPAneti ametlikku kasutuselevõttu 1975. läks võrgu administreerimine sõjaväelise taustaga riigiasutuse DCA (Defence Communications Agency) kätte. Alles hiljem lisati ARPAnetile, erinevate teadlaste poolt arendatud ja 1983. aastal sõjaväe standardiga kinnitatud TCP/IP protokoll. Umbes samal ajal jagati ARPAnet kaheks: Ameerika kaitsejõudude andmeside võrk ja internet TCP/IP protokolli tehniline roll on kirjeldada ära hulk reegleid mille järgimisel saavad erinevate võrkude kaudu erineva taustaga operatsioonisüsteemid omavahel infot jagada. Lisaks tagab TCP et info mis läheb teele jõuab samal kujul ka adressaadini. Arvatavad põhjused miks just TCP/IP protokoll on jäänud tänaseni püsima on: * Põhjalikult välja töötatud kõrgetasemeline protokoll. * Avatud, vabalt kasutatav kõigile s...

  Morse süsteem 1830-tel oli peale Morse süsteemil põhineva telegraafi süsteemi veel teisigi arendatavaid sidepidamis tehnoloogiaid. Siiski suurem osa inimesi suhtles kaugema maa tagant veel suitsusignaalide või paremal juhul kirja teel mis tuli hobusega käest kätte toimetada. Umbes 30 aastat peale leiutamist sai Morse süsteemist rahvusvaheline suhtluse standard. Morse süsteem oli algselt mõeldud paberilindile jälgede tegemise teel sõnumi edastamiseks aga kasutamise käigus leiti, et kui kood oli operaatoril selge siis, kiirem ja efektiivsem oli sõnum kohe kuuldu põhjal juba tekstina paberile kirjutada. Kuuldavaks tegi edastatud signaali releele sarnanev elektromagneti poolt kallutatav mehhanism mis kumbagi asendisse liikudes tegi erineva kõlaga heli. Selle heli järgi oli võimalik eristada lühikesi ja pikkasi signaale (punktid ja kriipsud) mis tähistasid Morse koodi järgi rooma tähti ja numbreid. Sõnumit sai edastada ühe traadiga, elekter tuli kas akult või vändati generaatoriga. Tä...