Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 

TCP/IP protokoll

1969. a alustas ARPA (Advanced Research Projects Agency) projekti mille eesmärk oli luua robustne usaldusväärne pakettidel põhinev andmeedastus võrk. Selle nimeks sai ARPAnet. Peale ARPAneti ametlikku kasutuselevõttu 1975. läks võrgu administreerimine sõjaväelise taustaga riigiasutuse DCA (Defence Communications Agency) kätte. Alles hiljem lisati ARPAnetile, erinevate teadlaste poolt arendatud ja 1983. aastal sõjaväe standardiga kinnitatud TCP/IP protokoll. Umbes samal ajal jagati ARPAnet kaheks: Ameerika kaitsejõudude andmeside võrk ja internet

TCP/IP protokolli tehniline roll on kirjeldada ära hulk reegleid mille järgimisel saavad erinevate võrkude kaudu erineva taustaga operatsioonisüsteemid omavahel infot jagada. Lisaks tagab TCP et info mis läheb teele jõuab samal kujul ka adressaadini.

Arvatavad põhjused miks just TCP/IP protokoll on jäänud tänaseni püsima on: * Põhjalikult välja töötatud kõrgetasemeline protokoll. * Avatud, vabalt kasutatav kõigile süsteemidele. * Arendatud ilma sidumata ühegi konkreetse tarkvara või riistvaraga. * Ühine adresseerimisskeem mis töötab ka suurtel võrkudel nagu näiteks www. [1] Ilma TCP/IP protololli välja töötamata või selle vabalt mitte levitamisel oleks võinud, meile täna asendamatu interneti areng olla hoopis teistsugune.

CBBS

Computerised Bulletin Board System on üks esimesi arvutite vahelise side pidamise rakendusi. Arendatud kahe arvutientusiasti poolt ühel väga lumisel talvel 1978. aastal Chicagos. Algne idee arendamiseks oli arvutiklubi uudislehtede levitamine. Selleks otstarbeks hangiti arvutikomplekt, mis tuli endal kokku joota ja modem, mida tuli kohendada sisenevatele kõnedele automaatselt vastama. Tarkvara tuli kirjutada BASIC progekeeles.

Ühenduse loomine toimus kasutaja arvuti käsurealt läbi telefonikõne millele vastas CBBS süsteemi külge ühendatud modem. Ühenduse loomisel suunas modem andmed edasi vastavasse programmi mis tervitas kasutajat ja pakkus valiku artiklitest mida lugeda. Ühenduse sai luua igaüks kellel ligipääs arvutile ja modemile. Ühendada sai korraga üks kasutaja. CBBS süsteemi programm taaskäivitati peale igat sessiooni.

Süsteemi loomisest vähem kui aasta hiljem avaldas ajakiri „Byte“ detailse isetegemisõpetuse kuidas panna püsti CBBS süsteem ja jagada enda loodud sisu. Järgmiste aastate jooksul pandi üles sadu väikesi süsteeme. 1983. aastal avaldati ka raamat isetegijatele kus oli lisaks ka BASIC programm CBBS süsteemi üles panemiseks ja 275 telefoninumbrit 43-s ameerika osariigis. Telefonikõned osariigi sees olid tol ajal kuumaksu põhised aga osariikidevahelised kõned oluliselt kallimad. Sellest tulenevalt olid enamus BBS-e ainult kohaliku tähtsusega. Soovist laiendada neid piire arenes välja Fidonet ja sealt veel edasi. Seega võiks BBS-i lugeda üheks sotsiaalmeedia ja veebilehtede eelkäiaks. Parimatel aegadel eksisteeris hinnanguliselt korraga üle 100 000 BBS-i ja neid süsteeme kasutati ligi 20 aastat. [2]



 

1.      https://www.oreilly.com/library/view/tcpip-network-administration/0596002971/ch01.html

https://history-computer.com/tcp-ip-complete-history-of-the-tcp-ip-protocol-suite/

2.      https://spectrum.ieee.org/tech-history/cyberspace/social-medias-dialup-ancestor-the-bulletin-board-system

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini.

  Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) Eric Steven Raymond jagab enda [1] käsiraamatus mitmeid soovitusi häkkeriks saamiseks vajaliku suhtumise ja oskuste kohta. Muidu hästi kirjutatud käsiraamat tekitab omajagu vastakaid mõtteid. Häkkerile vajalike oskuste kohta kirjutatus võiks sõna häkker asendada tekstis mõne muu tarkvaraga tegeleva spetsialisti ametinimega ja kõik soovitused selle kohta oleksid igati asjakohased. Palju mida autor kirjutab suhtumise õpetustes on samuti õige: Kastist välja mõtlemist eeldatakse tänapäeval järjest rohkematel tegevusaladel. Nüri liinitöö ei ole kellegile kasulik. Intelligentsi, praktikat, pühendumist ja rasket tööd eeldab iga tõsisem eriala. Poosetajaid vältida on alati hea mõte. Keerulisem on mõista soovitusi kus kõiki neid kasulikke omadusi soovitatakse kasutada valimatult võimalikult paljude probleemide lahendamiseks. Vältida võimalikult palju rangelt kordineeritud tegevusi ja raha eest töötamist. Kui mõista seda vananenud juhti...
Lisateave

IT proff...?

  Milline omadus eristab enam „proffi“ sama eriala „käsitöölisest“? Seda küsimust nähes meenub esmalt üks huvitav nähtus. Mingil erialal kogenud isikud, kellel suur hulk teadmisi on tavaliselt hästi kursis sellega mida nad veel tegelikult ei tea. Seetõttu on tihti uute küsimuste ees ebalevad. Samal ajal algaja, kelle jaoks eriala on veel kõigest paari õpiku jagu teadmisi, on oma teadmistes enesekindlad. Selle enesekindlusega petetakse pahatihti ära nii mitte eriala tundjad kui ka tegelikud professionaalid. Kui me räägime laiadest erialadest nagu IT siis peaksime professionaali eristama selle järgi kas ta tunneb eriala ainult sellel vaatetasemel mida ta igapäevaselt kasutab või on ta enda töös võimeline looma täpseid seoseid erinevate vaatetasemete vahel. Igas valdkonnas on neid kes on suutnud omandada eriala läbi „tee nii siis saad selle tulemuse“ meetodi aga uue ülesande puhul jäävad iseseisvalt lahenduse leidmisel hätta. Siit tekib küsimus, kelle otsustada on kellegi profik...
Lisateave

Teistmoodi IT

  Kontseptuaalklaviatuur tundub olevat midagi mis nutika seadistamise ja soravalt selgeks õppimise järel võiks teatud tegevuste juures anda suure töövõidu liikumispiiranguga isikule. Umbes sarnase efekti nagu tavakasutajale annavad erinevad klaviatuuri klahvikombinatsioonide alla peidetud kiirvalikud. Suurim probleem on ilmselt mõlemate puhul nende selgeks õppimine. Tavakasutajatel paistab asi jäävat mugavuse taha, kuna esialgu on iga uus kiirvalik vaja kuskilt järgi vaadata ja meelde jätta, lihtsam on teha sama asi graafiliselt menüüvalikutes. Liikumispuudega isikul peaks aga motivatsiooni jätkuma kui alternatiivid on kesised. Päris vaba teksti sisestust ei kujuta sellega ette aga arvan, et võiks õnnestuda mingis kindlas keeles progeda, võib-olla mõnes masinalähedasemas, kus muutujate nimed ei pea olema pikad ja selgitavad. Võiks õnnestuda ära mahutada Linuxi terminalikäsud mingi kitsama tegevuse jaoks. Kui kasutaja on eriti sihikindel ja piirang võimaldab siis võib kombineerida i...
Lisateave