ITSPEA

  Milline omadus eristab enam „proffi“ sama eriala „käsitöölisest“? Seda küsimust nähes meenub esmalt üks huvitav nähtus. Mingil erialal kogenud isikud, kellel suur hulk teadmisi on tavaliselt hästi kursis sellega mida nad veel tegelikult ei tea. Seetõttu on tihti uute küsimuste ees ebalevad. Samal ajal algaja, kelle jaoks eriala on veel kõigest paari õpiku jagu teadmisi, on oma teadmistes enesekindlad. Selle enesekindlusega petetakse pahatihti ära nii mitte eriala tundjad kui ka tegelikud professionaalid. Kui me räägime laiadest erialadest nagu IT siis peaksime professionaali eristama selle järgi kas ta tunneb eriala ainult sellel vaatetasemel mida ta igapäevaselt kasutab või on ta enda töös võimeline looma täpseid seoseid erinevate vaatetasemete vahel. Igas valdkonnas on neid kes on suutnud omandada eriala läbi „tee nii siis saad selle tulemuse“ meetodi aga uue ülesande puhul jäävad iseseisvalt lahenduse leidmisel hätta. Siit tekib küsimus, kelle otsustada on kellegi profik...

  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus „The case for copyright reform“ teises peatükis pakutakse välja kirjutajate meelest konstruktiivne ettepanek autoriõiguste vabaks laskmiseks. Nõustun mõningate tüütute probleemidega, mida kirjutajad välja toovad nagu autoriõiguste automaatne pikenemine isegi kui tegelik omanik ei ole tuvastatav. Ükskõik, kui palju ma proovin mõista on see ka ainuke millega seal nõustuda saab. Erinevad väited kirjatükis tõlgenduvad lihtsustatult ümber, et on inimõigus saada tasuta tarbida teiste loodud meelelahutusliku sisuga loomingut. Peitudes väite taha, et loomingu eraisikute käest kätte levitamine ei ole kasu eesmärgil tegevus ja seega peaks olema see legaalne. Tahaks teada kui paljud p2p kasutajad on omavahel tuttavad ja jagavad sisu sügavast huvist kultuuri levitada? Filmide puhul on suures ulatuses tegemist Hollywoodis toodetud sisuga, mille siin Eestis ühest arvutist teise levitamisega meie kultuur küll palju rikkamaks ei saa. Muusikat levib ...

  Netiketi reeglita kirja panemise eesmärk tundub eelkõige ühelt mitmele stiilis suhtlemise reguleerimine. Nagu ITSPEA käesoleva nädala artiklis mainitud siis Issanda loomaaed on kirju ja minu ühelt mitmele suhtlemisega isiklik kokkupuude on vaid lugeja rollis ja seda enamasti vaid konkreetset infot otsides. Seoseid netiketiga oskan paremini näha üks ühele suhtlemisel mida on tänu ametile võrdlemisi palju. Mõtlen selle all kindlatele isikutele suunatud kahe kuni mitme inimese meilivahetusi. Kõige olulisem punkt on ka kõige esimene (Ole inimene) mille vastu eksimust nähes tasub meenutada, mida erinevatel suhtlemis-, juhtimis- ja meeskonnakoolitustel õpetatakse: ka kõige halvema sõnumi tooja motiiv on enamasti siiras soov midagi paremaks teha. Ekstreemne näide on üks endine kolleeg, kes kasutas liiga sageli enda mõtete edastamiseks läbivat uppercase kirjastiili. Kuigi ta oli veidi järsu suhtlemisega ka silmast silma, siis ma ei ole kindel kas ta vaatamata märkustele ise tajus kuida...