Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini.

 

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)

Eric Steven Raymond jagab enda [1] käsiraamatus mitmeid soovitusi häkkeriks saamiseks vajaliku suhtumise ja oskuste kohta. Muidu hästi kirjutatud käsiraamat tekitab omajagu vastakaid mõtteid.

Häkkerile vajalike oskuste kohta kirjutatus võiks sõna häkker asendada tekstis mõne muu tarkvaraga tegeleva spetsialisti ametinimega ja kõik soovitused selle kohta oleksid igati asjakohased.

Palju mida autor kirjutab suhtumise õpetustes on samuti õige:

Kastist välja mõtlemist eeldatakse tänapäeval järjest rohkematel tegevusaladel.

Nüri liinitöö ei ole kellegile kasulik.

Intelligentsi, praktikat, pühendumist ja rasket tööd eeldab iga tõsisem eriala.

Poosetajaid vältida on alati hea mõte.

Keerulisem on mõista soovitusi kus kõiki neid kasulikke omadusi soovitatakse kasutada valimatult võimalikult paljude probleemide lahendamiseks. Vältida võimalikult palju rangelt kordineeritud tegevusi ja raha eest töötamist. Kui mõista seda vananenud juhtimisstiili trotsimisena siis võiks seda mõista aga kohati jääb mulje, et peab olema tahe teha mis endale oluline tundub. Kelle huve siis lõpuks teenida ja mis on laiem eesmärk? Kas ainult tegevuse nautimine ja madala profiiliga kuulsuse otsimine?


[1] https://www.kakupesa.net/hacker/#41

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT proff...?

  Milline omadus eristab enam „proffi“ sama eriala „käsitöölisest“? Seda küsimust nähes meenub esmalt üks huvitav nähtus. Mingil erialal kogenud isikud, kellel suur hulk teadmisi on tavaliselt hästi kursis sellega mida nad veel tegelikult ei tea. Seetõttu on tihti uute küsimuste ees ebalevad. Samal ajal algaja, kelle jaoks eriala on veel kõigest paari õpiku jagu teadmisi, on oma teadmistes enesekindlad. Selle enesekindlusega petetakse pahatihti ära nii mitte eriala tundjad kui ka tegelikud professionaalid. Kui me räägime laiadest erialadest nagu IT siis peaksime professionaali eristama selle järgi kas ta tunneb eriala ainult sellel vaatetasemel mida ta igapäevaselt kasutab või on ta enda töös võimeline looma täpseid seoseid erinevate vaatetasemete vahel. Igas valdkonnas on neid kes on suutnud omandada eriala läbi „tee nii siis saad selle tulemuse“ meetodi aga uue ülesande puhul jäävad iseseisvalt lahenduse leidmisel hätta. Siit tekib küsimus, kelle otsustada on kellegi profik...
Lisateave

Teistmoodi IT

  Kontseptuaalklaviatuur tundub olevat midagi mis nutika seadistamise ja soravalt selgeks õppimise järel võiks teatud tegevuste juures anda suure töövõidu liikumispiiranguga isikule. Umbes sarnase efekti nagu tavakasutajale annavad erinevad klaviatuuri klahvikombinatsioonide alla peidetud kiirvalikud. Suurim probleem on ilmselt mõlemate puhul nende selgeks õppimine. Tavakasutajatel paistab asi jäävat mugavuse taha, kuna esialgu on iga uus kiirvalik vaja kuskilt järgi vaadata ja meelde jätta, lihtsam on teha sama asi graafiliselt menüüvalikutes. Liikumispuudega isikul peaks aga motivatsiooni jätkuma kui alternatiivid on kesised. Päris vaba teksti sisestust ei kujuta sellega ette aga arvan, et võiks õnnestuda mingis kindlas keeles progeda, võib-olla mõnes masinalähedasemas, kus muutujate nimed ei pea olema pikad ja selgitavad. Võiks õnnestuda ära mahutada Linuxi terminalikäsud mingi kitsama tegevuse jaoks. Kui kasutaja on eriti sihikindel ja piirang võimaldab siis võib kombineerida i...
Lisateave