Noppeid IT ajaloost.

 

Morse süsteem

1830-tel oli peale Morse süsteemil põhineva telegraafi süsteemi veel teisigi arendatavaid sidepidamis tehnoloogiaid. Siiski suurem osa inimesi suhtles kaugema maa tagant veel suitsusignaalide või paremal juhul kirja teel mis tuli hobusega käest kätte toimetada. Umbes 30 aastat peale leiutamist sai Morse süsteemist rahvusvaheline suhtluse standard.

Morse süsteem oli algselt mõeldud paberilindile jälgede tegemise teel sõnumi edastamiseks aga kasutamise käigus leiti, et kui kood oli operaatoril selge siis, kiirem ja efektiivsem oli sõnum kohe kuuldu põhjal juba tekstina paberile kirjutada. Kuuldavaks tegi edastatud signaali releele sarnanev elektromagneti poolt kallutatav mehhanism mis kumbagi asendisse liikudes tegi erineva kõlaga heli. Selle heli järgi oli võimalik eristada lühikesi ja pikkasi signaale (punktid ja kriipsud) mis tähistasid Morse koodi järgi rooma tähti ja numbreid.

Sõnumit sai edastada ühe traadiga, elekter tuli kas akult või vändati generaatoriga. Tänapäeva inimestele ilmselt kõige tuntum kasutusviis morse koodist on hädaabi SOS signaal „ . . . _ _ _ . . . “

Transistor

Olles koolis esimest korda juba viisteist aastat tagasi õppinud transistoride ehitust, liigitust ja funktsioone siis tänaseni jääb lugedes transistoride kohta erinevatest allikatest tihti mulje kui väga keerulisest seadmest. Enamasti ilmselt seetõttu, et kirjeldatakse täpselt kuidas pooljuht materjalides toimub nn. aukude täitmine ja elektronide liikumise piiramine ja vastupidi nende liikumise võimaldamine. Mingil hetkel elektroonikat õppides on need teadmised küll vajalikud aga kujutan ette, et otseselt transistoridega mitte kokku puutuvale isikule võib kogu eelmainitud detailne kirjeldus ja erinevad transistoride liigid ainult segadust tekitada.

Enamasti piisab mõelda transistorist kui lülitist, mille spetsiaalsetel materjalidel on omadused kus materjali erinevate kihtide vahel, transistori kollektori ja emitteri vahel on võimalik voolu läbi laskmist juhtida baasile voolu andmise või mitte andmisega. Baasile antav vool transistori kaudu suurema voolu lülitamiseks on enamasti väga väike, sellest tuleneb võimendav omadus.

Esimene mikroprotsessor

Esimesed arvutid võtsid enda alla mitukümmend ruutmeetrit, kaalusid tonne ja tarbisid sadu kilovatte energiat. Seda peamiselt nendes kasutatud lülitusseadmete, enamasti elektronlampide kohmakusele. Ka transistoride tulek ei lubanud kohe tänapäeva arvutile ligilähedasi mõõtmeid ja kaalu saavutada. Alles peale omadustelt kehvema transistori materjali leiutamist sai võimalikuks sadu ja tuhandeid transistore omavahel tihedalt kokku pakkida. Tänu sellele said teoks esimesed mikroprotsessorid.

Nagu ikka käib ka selle üle vaidlus kes esimesena mikroprotsessori valmis sai. Osad allikad väidavad, et selleks oli Intel enda 4004 mikroprotsessoriga. Räägitakse ka Texas instrumendi TMX 1795-st mis olevat olnud töötav prototüüp juba enne 4004-ja, aga suur ettevõte kellel juba kindel tootevalik olemas ei näinud mõtet seda tootma hakata.

1971. aastal valminud Intel 4004 koosneb 2250-st transistorist, mis on kokku surutud 16 klemmiga DIP kesta sisse. 4004 leidis enamasti kasutust kalkulaatorites ja muudes väiksemates süsteemides.

By Thomas Nguyen - Own work, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=47684767

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini.

  Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) Eric Steven Raymond jagab enda [1] käsiraamatus mitmeid soovitusi häkkeriks saamiseks vajaliku suhtumise ja oskuste kohta. Muidu hästi kirjutatud käsiraamat tekitab omajagu vastakaid mõtteid. Häkkerile vajalike oskuste kohta kirjutatus võiks sõna häkker asendada tekstis mõne muu tarkvaraga tegeleva spetsialisti ametinimega ja kõik soovitused selle kohta oleksid igati asjakohased. Palju mida autor kirjutab suhtumise õpetustes on samuti õige: Kastist välja mõtlemist eeldatakse tänapäeval järjest rohkematel tegevusaladel. Nüri liinitöö ei ole kellegile kasulik. Intelligentsi, praktikat, pühendumist ja rasket tööd eeldab iga tõsisem eriala. Poosetajaid vältida on alati hea mõte. Keerulisem on mõista soovitusi kus kõiki neid kasulikke omadusi soovitatakse kasutada valimatult võimalikult paljude probleemide lahendamiseks. Vältida võimalikult palju rangelt kordineeritud tegevusi ja raha eest töötamist. Kui mõista seda vananenud juhti...
Lisateave

IT proff...?

  Milline omadus eristab enam „proffi“ sama eriala „käsitöölisest“? Seda küsimust nähes meenub esmalt üks huvitav nähtus. Mingil erialal kogenud isikud, kellel suur hulk teadmisi on tavaliselt hästi kursis sellega mida nad veel tegelikult ei tea. Seetõttu on tihti uute küsimuste ees ebalevad. Samal ajal algaja, kelle jaoks eriala on veel kõigest paari õpiku jagu teadmisi, on oma teadmistes enesekindlad. Selle enesekindlusega petetakse pahatihti ära nii mitte eriala tundjad kui ka tegelikud professionaalid. Kui me räägime laiadest erialadest nagu IT siis peaksime professionaali eristama selle järgi kas ta tunneb eriala ainult sellel vaatetasemel mida ta igapäevaselt kasutab või on ta enda töös võimeline looma täpseid seoseid erinevate vaatetasemete vahel. Igas valdkonnas on neid kes on suutnud omandada eriala läbi „tee nii siis saad selle tulemuse“ meetodi aga uue ülesande puhul jäävad iseseisvalt lahenduse leidmisel hätta. Siit tekib küsimus, kelle otsustada on kellegi profik...
Lisateave

Teistmoodi IT

  Kontseptuaalklaviatuur tundub olevat midagi mis nutika seadistamise ja soravalt selgeks õppimise järel võiks teatud tegevuste juures anda suure töövõidu liikumispiiranguga isikule. Umbes sarnase efekti nagu tavakasutajale annavad erinevad klaviatuuri klahvikombinatsioonide alla peidetud kiirvalikud. Suurim probleem on ilmselt mõlemate puhul nende selgeks õppimine. Tavakasutajatel paistab asi jäävat mugavuse taha, kuna esialgu on iga uus kiirvalik vaja kuskilt järgi vaadata ja meelde jätta, lihtsam on teha sama asi graafiliselt menüüvalikutes. Liikumispuudega isikul peaks aga motivatsiooni jätkuma kui alternatiivid on kesised. Päris vaba teksti sisestust ei kujuta sellega ette aga arvan, et võiks õnnestuda mingis kindlas keeles progeda, võib-olla mõnes masinalähedasemas, kus muutujate nimed ei pea olema pikad ja selgitavad. Võiks õnnestuda ära mahutada Linuxi terminalikäsud mingi kitsama tegevuse jaoks. Kui kasutaja on eriti sihikindel ja piirang võimaldab siis võib kombineerida i...
Lisateave