Uus meedia


Avatud teadusinfo

 Kuigi suur osa uue meedia mõiste alla jäävast infost on küsitava väärtusega ja pigem meelelahutusliku sisuga siis leiduvad ka praktilisema sisuga teemasi. Üheks neist on teadusinfo avalikustamise eest seisjaid ühendav Open Access liikumine. Ühest küljest tundub loogiline, et kui keegi teeb ära suure töö ja näeb vaeva, mõne veel uurimata teadusliku ülesande või probleemi uurimiseks. Ning selle käigus jõuab ka läbimurdva lahenduseni, siis tulemuse omanikuks on töö teostaja. Olenemata kas selleks on eraisik või organisatsioon. Loogiline tundub see aga ainult seni kuni vaadata asja konkurentsi vaatenurgast. Kui vaadata asja veidi globaalsemalt ja mõelda kui palju on teadus aidanud meil areneda siis oleks ju mõistlik seda teavet omavahel jagades protsessi kiirendada.  Seda enam tekib küsimus kui selle teadustöö rahastajaks oleme meie ise läbi maksude. Riigid on suurimad teaduse rahastajad.

Ajal kui infot liigub nn. uues meedias väga erineva taustaga autorite foorumite ja postituste kaudu on kindlasti kasulik kui areneb ka kontrollitud taustaga info allikate ligipääs ja kodanike kaasatus. Umbes sellist eesmärki kirjeldab The EU's open science policy [1]. Eesmärk on paika panna avatud teaduse strateegiline platform ja ekspertide grupp kes oleks midagi moderaatorite sarnast.

 

1.      https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/strategy/goals-research-and-innovation-policy/open-science_en

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini.

  Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) Eric Steven Raymond jagab enda [1] käsiraamatus mitmeid soovitusi häkkeriks saamiseks vajaliku suhtumise ja oskuste kohta. Muidu hästi kirjutatud käsiraamat tekitab omajagu vastakaid mõtteid. Häkkerile vajalike oskuste kohta kirjutatus võiks sõna häkker asendada tekstis mõne muu tarkvaraga tegeleva spetsialisti ametinimega ja kõik soovitused selle kohta oleksid igati asjakohased. Palju mida autor kirjutab suhtumise õpetustes on samuti õige: Kastist välja mõtlemist eeldatakse tänapäeval järjest rohkematel tegevusaladel. Nüri liinitöö ei ole kellegile kasulik. Intelligentsi, praktikat, pühendumist ja rasket tööd eeldab iga tõsisem eriala. Poosetajaid vältida on alati hea mõte. Keerulisem on mõista soovitusi kus kõiki neid kasulikke omadusi soovitatakse kasutada valimatult võimalikult paljude probleemide lahendamiseks. Vältida võimalikult palju rangelt kordineeritud tegevusi ja raha eest töötamist. Kui mõista seda vananenud juhti...
Lisateave

IT proff...?

  Milline omadus eristab enam „proffi“ sama eriala „käsitöölisest“? Seda küsimust nähes meenub esmalt üks huvitav nähtus. Mingil erialal kogenud isikud, kellel suur hulk teadmisi on tavaliselt hästi kursis sellega mida nad veel tegelikult ei tea. Seetõttu on tihti uute küsimuste ees ebalevad. Samal ajal algaja, kelle jaoks eriala on veel kõigest paari õpiku jagu teadmisi, on oma teadmistes enesekindlad. Selle enesekindlusega petetakse pahatihti ära nii mitte eriala tundjad kui ka tegelikud professionaalid. Kui me räägime laiadest erialadest nagu IT siis peaksime professionaali eristama selle järgi kas ta tunneb eriala ainult sellel vaatetasemel mida ta igapäevaselt kasutab või on ta enda töös võimeline looma täpseid seoseid erinevate vaatetasemete vahel. Igas valdkonnas on neid kes on suutnud omandada eriala läbi „tee nii siis saad selle tulemuse“ meetodi aga uue ülesande puhul jäävad iseseisvalt lahenduse leidmisel hätta. Siit tekib küsimus, kelle otsustada on kellegi profik...
Lisateave

Teistmoodi IT

  Kontseptuaalklaviatuur tundub olevat midagi mis nutika seadistamise ja soravalt selgeks õppimise järel võiks teatud tegevuste juures anda suure töövõidu liikumispiiranguga isikule. Umbes sarnase efekti nagu tavakasutajale annavad erinevad klaviatuuri klahvikombinatsioonide alla peidetud kiirvalikud. Suurim probleem on ilmselt mõlemate puhul nende selgeks õppimine. Tavakasutajatel paistab asi jäävat mugavuse taha, kuna esialgu on iga uus kiirvalik vaja kuskilt järgi vaadata ja meelde jätta, lihtsam on teha sama asi graafiliselt menüüvalikutes. Liikumispuudega isikul peaks aga motivatsiooni jätkuma kui alternatiivid on kesised. Päris vaba teksti sisestust ei kujuta sellega ette aga arvan, et võiks õnnestuda mingis kindlas keeles progeda, võib-olla mõnes masinalähedasemas, kus muutujate nimed ei pea olema pikad ja selgitavad. Võiks õnnestuda ära mahutada Linuxi terminalikäsud mingi kitsama tegevuse jaoks. Kui kasutaja on eriti sihikindel ja piirang võimaldab siis võib kombineerida i...
Lisateave